Kristin Tårnesvik – Dál manan vulos eatnamii muhto go fas bajás boađán de čohkkán muoras

Čájáhusrahpan: Čákčamánu 11. beaivvi 2021, dii. 18:00 

Mii iluin bovdet Sámi Dáiddaguovddážii Kristin Tårnesvik sierračájáhussii. Čájáhusas leat sárggastusat, grafihkka, tekstiila grafihkka, objeavttat ja instalašuvnnat mat devdet olles dáiddaguovddáža.

Kristin Tårnesvik lea gazzan dáiddalaš govvideaddji masteroahppu Dáiddaallaskuvllas Bergenis, 2004:s. Su dáiddalaš praksisas lea son ohcan ođđa mediaid ja bargoteknihkaid, main hástaleaddji buvttadanproseassat rahpe ođđa vuorddekeahtes hálttiid. Tårnesvik bargá poehtalaš ja politihkalaš russenčuoggás, ja gos sihke peršuvnnalaš ja servodatlaš dáhpáhusat ja fenomenat ovdanbuktojit. Son lea čájehan dáidagiides moanaid sierra- ja joavkočájáhusain sis- ja olgoriikkas. Kristin Tårnesvik lea Gáivuonas Romssas eret, bargá ja ássá Oslos.

Tårnesvik bargá dávjá eksperimentalaš ja intuitiiva buvttadanproseassaiguin main hábmi, sturrodat, ivdni ja ávnnasgeavaheapmi ihtá oidnosii easka barggadettiin. Sutnje lea njoahcivuohta dehálaš, ja dat addá buori áiggi geahččaladdat iešguđet lágan ávdnasiid ja variašuvnnaid, njoazes ja mekánalaš bargoteknihkaid bokte. Son bargá dávjá maiddái ráidodáidagiiguin iešguđetge fáttás ja sierra bargovuogi mielde.

 

Ovttasbargoguoimmit:
Synnøve Mo tekstiila barggut
Reidar Breivika muorrabarggut
Line Ulekleiva teaksta
Peder Niilas Tårnesvik konsearta rahpandilálašvuođas
Hilde Methi Kuráhtor

Synnøve Mo lea dovddus norgga hábmejeaddji geas lea hárve stuorra bargofágalaš viidodat, mii fátmasta gárvvoheami ja govvasárguma internášunála bivttasvierro magasiinnaide, lea čálli iežas fásta magasiidna spálttas, hábmejeaddji bivttasvierroi ndustriijai, pret – a -porter ja assisteanta hábmejeaddji haute couture viesuide Givenchy ja Christophe Rouxel Pariissas. Dan rájes go son nammaduvvui Oslo Fashion Week:as 2006 jagi easkkaálgin, lea son buvttadan ja vuovdán iežas mearka biktasiid, treanda ja hábmedihtovaš kundariidda. Son lea okta sis, Kirkeristena dáiddárkollektiivva dáiddáriin Oslos, ja sus lea iežas studio ja gávpi guovddášgávpogis. Synnøve Mo lea eanemusat dovddusin tekstiila preanttadis dihte, ja čuvllain «Forest» man Nordenfjeldske kunstindustrimuseum osttii čoakkáldahki.

Hilde Methi lea freelance kuráhtor gii ássá Kirkonjárggas. Son hukse guhkit ovttasbargguid mat bohciidahttet dáiddalaš hutkosii báikkálaš konteavsttas. Son lea maŋimuš jagiid leamaš mielkuráhtorin Lofoten International Art Festiválas – LIAFas oktan Tangkongresseniin mii oaččui norgga dáiddakritihka bálkkašumi, Sámi Dáiddaguovddáža johtičájáhusas Hábmet Hámi (2018-2019), Dark Ecology (2014-2016, 2018) ovttasbarggus Sonic Acts:ain, ja olu eará ovttasbargguin buvttadan oanehis báikkálaš dáiddabargguid norgga ja ruošša rájá guovllus. Muhtun dáiddabarggut čájehuvvojedje Amsterdamas ja eará norgga ja ruošša gávpogiin. Methi leamašan maiddái mieldoaimmaheaddjin prentehusain, ja earret eará ilbmadii diibmá NNKS Tangboka man son lei mielde buvttadeamen.

Peder Niillas Tårnesvik lea maŋimuš jagiid ásaiduvvan daid Norgga eanemus miellagiddevaš elektronika-artisttaid ja buvttadeaddjiid searvái. Prošeavttain «Niillas» lea son duođai lávken ovddosguvlui 2020:s, ja almmuhii iežas vuosttaš olles skearru «Also This Will Change», mainna son oaččui hui buori kritihkaid, sihke Aftenpostenis ja Bergen Tidendes fidnii 6-eš birccuid ja vuittii Spellemann-bálkkašumi 2020:s elektronika musihkkasuorggis. Niillas lea áicil detálljaide, juoga maid olusat earát eai leat, ja son suddada oktii šáŋŋeriid, ovdanbuktojumiid ja musihkalaš dovdduid iežas sierralágan buvttadan vuogiin. Son dahká fealta-báddemiid, oanehis digitála jietnabáddemiid (samples), live ja digitála instrumeanttaid báddemiid, ja daid jietnagovain vuhtto su sámeduogáš.

Reidar Breivik lea ovddeš oahpaheaddji, dál son lea ealáhagas ja ássá Dálošvákkis. Dál lea vuosttašgeardi son oassálastá čájáhusas. Reidar ja Kristin leaba maŋimuš jagis ságastallan muora birra, ja mo dat lea ávnnasin.