Čájeheaddjit: Marja Bål Nango, Kristin Tårnesvik og Julie Edel Hardenberg.
Dás lea sáhka filmma birra, identitehta birra ja giela birra. Golbma miellagiddevaš fáttá seamma čájáhusas.
Son dáinna oanehisfilmmain sihke jierástuhtii ja hárddestii Romssa riikkaidgaskasaš filbmafestivála gussiid. Halvt ditt, halvt datt. Dál son dan čájeha Sámi dáiddaguovddážis Kárášjogas. Marja Bål Nango lea nuorra filbmadahkki, guhte lea jo fuomášuvvon. Halvt ditt, halvt datt filmmas beassat searvat daid dehálaš šiehtadallamiidda das ahte mii ja gii mun lean, máŋggakultuvrralaš olbmuid gažademiid bokte. Ieš gal lea sápmelaš, bajásšaddan Norggas. Muhto lea go son vuosttažettiin sápmelaš, vai vuosttažettiin norgalaš? Gosa lea su lojalitehta? Nangos leat vel golbma filmma dán čájáhusas, filmmat mat dan mielde go ieš dadjá, leat hui earaláganat go Halvt ditt, halvt datt.
Julie Edel Hardenberg lea riegádan ja bajásšaddan Ruonáeatnamis, Su oassi dán čájáhussii lea Sapiitsut (Sáŋgárat), máŋga filbmaplakáhta imagineara jietnafilmmaid vuodul, mo livccii oidnon jus filmmat livccii ráhkaduvvon Ruonáeatnamis, ja dál ruonáeatnanlaccat dan dahkan. Hardenberg oaivvilda ahte buot olbmot guddet historjjá, soitet vel dakkára mii lea nu miellagiddevaš ahte dat galggašii filbmejuvvot. Hardenberga filbmaplakáhtaid váldopersovnnat eai datte leat dovddus filbmanásttit dahje mediaolbmot, muhto árgabeaivvi olbmot.
Kristin Tårnesvik geahčada giellaproseassa, mo vokabulara ja sánit leat mielde identitehta ovdanbuktimin ja stereotypiijaid legitimeremin. Tårnesvika prošeakta la girjealmmuhemiid, poastakoarttaid ja manifeasttaid vuodul mat gullet 1914 – 1950 badjái. Dán čájáhusa plakáhtat leat Samekulturen girjji vuodul, maid Romssa musea lea almmuhan 1958:s.
