Sámi Dáiddaguovddáš bovde dan goalmmát čájáhussii, ráiddus Time for Sculpture, geassemánu 21. beaivvi rájes. Gehččit deaivvadit dáidagiiguin main leat geavahuvvon juohkebeaivváláš dávvirat ávnnasin, ja mat seammás fuomášahttet ođđa ávnnasgeavahan vugiid. Dávvirat ja objeavttat dahket oktiibuot juoga vuorddekeahtes ja juoga ođđa. Olusiin dáiddáriin lea erenoamáš čalbmi dakkár ávnnasgeavaheapmái maid olmmoš vuosttaš geahčastagas ii jurdilge heivešit dáidaávnnasin.
Čájáhus sisdoallá golmmaolat dáidagiid válljejuvvon dáiddariin, geat leat dego stoahkan iešguđetlágan ávdnasiiguin ja seaguhan daid. Čájáhusas oaidnit hámiid, objeavttaid, gávdnon objeavttaid mat leamašan dábálaš atnubierggasin ja maid dáiddár sáhttá leat muhtin láhkai rievdadan, dahje ii obage rievdadan, ja maid lea váldán atnui dáiddahábmemis. Čájáhusa váldo doahpa lea seaguhanteknihkka, ja dat sáhttá sisdoallat vaikko maid. Dáidagat eai sirrejuvvo daid árbevirolaš dáiddasurggiid siskkabeallai, nu go ovdamearkka dihte málagovvan dahje grafihkkan.
Dáidagat dán goalmmát ráidočájáhussii leat maiddái luoikkahuvvon RiddoDuottarMuseat-Sámi Dáiddamagasiinnas. Sámi Dáiddaguovddáža direktevra Kristoffer Dolmen lea kurateren čájáhusráiddu
– Dáinna čájáhusráidobargguin lean beassan oahpásmuvvat olles Sámi Dáiddamagasiinna čoakkáldahkii, ja lean fuomášan man girjái dat lea. Árbevirolaš duojit duddjojuvvon árbevirolaš ávávdnasiiguin dahket váldo oasi čoakkáldagas, muhto maiddái dálááigge njunoš dáiddáriin nu go Geir Tore Holm, Kristin Tårnesvik ja Outi Pieski ođđasat dáidagat leat gávdnomis čoakkáldagas, ja sii buohkat dáidagiides bokte ovdanbuktojit Time for Sculpture goalmmát čájáhusas, muitala Dolmen.
Dolmenis, kuraterenbarggu oktavuođas, lea erenoamáš beroštupmi bácciide ja golmmaolat dáidagiidda. Sus lea dán čájáhusaráiddu čohkkema ja oktii heivehanbarggus dálvit juo badjánan eanet aht eanet miella dahkat juoga láganaš dáiddabarggu olggos gosa nu
– báccit luonddus dahje almmolaš báikkiin gos olbmot vánddardit, čuhcet iešguđet láhkai olbmuid juohkebeaivválaš eallimii. Kárášjoga skuvllašilljus ovdamearkka dihte lea Aase Texmon Rygh stuorra bázzi masa juohkehaččas gii doppe lea skuvlla vázzán, báhcán juoga lágan oktavuohta dahje muittut mat dasa čatnasit
Čájáhusáigodat 21.06. – 18.08.2019.
Čájáhus lea ovttasbargu RDM-Sámi Dáiddamagasiinnain.
DÁIDDÁRAT ČÁJÁHUSAS
Tomas Colbengtson (r. 1957) lea sámi dáiddár Deartnas eret ruoŧabealde, ássá ja bargá Stockholmma gávpogis. Son lea váldán oahpu Konstfack oahpus Stockholmmas ja Valand skolanis Gøteborg gávpogis. Su dáiddabargguin lea dávjá vuolggasadjin iežas bearašhistorjá ja su máttasámi ruoŧabeale identitehta. Son lea guhká bargan silkedeaddagiiguin, sihke glássii ja alumiidnii deaddileamit. Sus leat dávjá máŋggat čájáhusat jahkái. Olu dáidagat sus leat gávdnamis almmolaš čoakkáldagain, erenoamážit Ruoŧas ja Norggas. 2019s ilmmai ođđa girji Faamoe mas muitaluvvo su dáiddalašvuođas.
Geir Tore Holm (r. 1966) lea bajásšaddan Olmmáivákkis Gáivuona suohkanis, ássá ja bargá Ringstad gårdenis Skiptvedtas. Sus lea viiddis ja máŋggabealat dáiddalašduogáš. Son bargá videofilmmaiguin, fotogovaiguin, performánssaiguin ja instalašuvnnaiguin. Maŋŋil go son gearggai oahpuin Kunstakademiijas Troanddimis 1995s, lea son bargan viidát dáiddasuorggi siskkabealde dáiddárin, kurahtorin, buvttadeaddjin, oahpaheaddjin ja čállin. 2018s lei sus maŋimuš sierračájáhus SDGas. 2015s oaččui son dan vuosttas Savio-bálkkašumii.
Svein Flygari Johansen (r. 1959) lea Álttás eret, ja son dál fas ássá doppe. Oahpu lea son gazzan Einar Granum kunstskoles, Vestlandets kunstakademiijas, ja kunstakademiene Helssegis ja Københámmanis. 1990-logu rájes lea leamašan erenoamáš aktiivvalaš dáiddárin Norggas, moanaid čájáhusaiguin, máŋggaid čiŋahanbargguiguin ja sus leat dáidagat ostojuvvon. Flygari Johansen lea maiddái bargan kuráhtorin ja čállin. Dávjá son geavaha Finnmárkku ja Davviguovlluid iežas koseaptadáiddalaš prošeavttaid vuolggasadjin.
Annelise Josefsen (r. 1949) lea mearrasápmelaš Jáhkovuonas Fálesnuori suohkanis eret. Son bargá iešguđetlágan teknihkaiguin, sihke geđgiiguin ja ávdnasiiguin mat eai bistte agi beaivvi. Son lea bázzedahkkin eanemus dovddusin, ja maiddái lea dahkan olu almmolaš čiŋahanbargguid. Josefsen lea oassálastán moanaid čájáhusain. Dáiddaoahpu lea váldán Vestlandets kunstakademiijas. Odne son jođiha SDG dáiddalašráđi ja lea stivralahttun SDG stivrras.
Iver Jåks (1932-2007) asái eanaš áiggi eallimisttis Kárášjogas, muhto ásai báikkohagai maiddái 1990-logu rájes Romssa gávpogis. Romssa Universitehta nammadii
Jåks namas Artist in Residence guossedáiddár prográmma. Su dáiddáreallin lei guhki ja girjái. Jåks lei erenoamážit dovddus daid muorra ja čoarve báciiguin, ja dagai moanaid almmolaščiŋahemiid (máŋggat daiguin leat Kárášjogas). Son lei dáiddaoahppu váldán earret eará Stáhta giehtaduodje- ja dáiddaindustriijaskuvllas (Statens håndverks- og kunstindustriskole) ja Dáiddaakademiijas Københámmanis (Kunstakademiet, København). Sámi dáiddabirrasii lea Jåksa viiddis dáidddalašdoaibma váikkuhan olu juohkeláhkai.
Inger Blix Kvammen (r. 1954) ássá ja bargá Girkonjárggas. Son lea autodidáktalaččat dáiddárin, ja fágalaččat akademalaš duogáš. USAs ja Eaŋgalánddas lea son váldán iešguđet lágan kurssaid mat su leat ovdánahttán dáiddalaččat. Kvammen lea ruovde- ja čikŋadáiddár gii geavaha tekstiila teknihkaid, sihke gođđá ja heahkkalastá ruovddi, ja dat dáidagat sáhttet maiddái šaddat bázzehábmásažžan. Maŋimuš áiggiid lea son álgán maiddái geavahit fotogovaid iežas čájáhusain. Son lea olu mátkkoštan Barentsguovlluin ja maiddái guhkkelis máilmmis gos lea viežžan inspirašuvnna dáidda bargguidis.
Elli Mathilde Novvale (1930-2011) bajásšattai Roabavuonas Skánihis Romssa fylkkas. Álggos válddii oahpu Statens håndverk og Kunstindustriskole (1956-1959), das maŋŋil Statens Kunstakademi (1959-1963) ja loahpahii skuvllavážžima avsluttet på Hochschule für Bildende Künste i Dresden (1965-66). Álggos váccii son Statens håndverk og Kunstindustriskole (1956-1959), das maŋŋil ges Statens Kunstakademi (1959-1963) ja loahppaoahpu ges Hochschule für Bildende Künste Dresdenis (1965-66). Son beasai muosáhit ahte su bargu dohkkehuvvui ja oaččuige máŋga stipeandda ja 1979 rájes lei sus stáhtalaš dáhkiduvvon dienas dáiddáriid várás. Son beroštii iežas sámi duogážis ja mielas bođiige ruovttoluotta davás.
Outi Pieski (r. 1973) lea dáiddár gii ássá ja bargá sihke Ohcejogas ja Helssegis. Dáiddalašoahpu lea son gazzan Dáddaakademiijas Helssegis. Formálalaččat bargá son njuohtamiiguin, kollášjaiguin ja instállašuvnnaiguin. Buohkat geat fidnet Sámedikke vistti ođđa huksejuvvon oasis Kárášjogas, besset oaidnit Pieski tekstiila instállašuvdna čiŋaheami. 2018s ledje sus guokte stuorra čájáhusa Suomas, namalassii EMMA – Espoo museas ođđaáigásaš dáidda ossodagas ja Oulu Dáiddamuseas. Dán jagáš Veneziabiennales lea son okta daid guovddáš dáiddáriin dan Suoma paviljoŋgas. Sus galgá maiddái 2019 čavčča čájáhus Sámi Dáiddaguovddážis.
Katarina Pirak Sikku (r. 1965) lea dáiddár gii bargá viidát dáiddalaččat, ea. ea. njuohtamiiguin, tevnnegiiguin, grafihkain, čálalaš teavsttaiguin ja instállašuvnnaiguin. Son lea dáiddára Lars Pirak nieida ja lea bajásšaddan Johkamohkis. Dáiddaoahpu lea gazzan Gerleborgsskolenis Bohusleanas ja Ubmi Dáiddaallaskuvllas. Odne bargá son dáiddalaš jođiheaddjin Centrum för genusvetenskap Uppsala Universitehtas. Son berošta daid nállebiologalaš dutkamiin mat dahkkojedje álggogeahčen 1900-logus, ja gos mihtidedje ja govvidedje sápmelaččaid.
Kristin Tårnesvik (r. 1964) lea Gáivuonas Romssa fylkkas eret, muhto lea orron ja bargan Bergenis 1999 rájes. Sus lea váldofága fotografiijas, avdeling for spesialisert kunst, Bergena Dáiddaallaskuvllas 2004. Vuolggasadjin su dáiddalaš bargui lei govven, muhto son bargá odne maiddái sárgumiiguin, njuohtamiiguin, grafihkain ja teavsttain. Tårnesvik lea iežas bargguid čájehan máŋggaid sierračájáhusain ja joavkočájáhusain, ja sus leat leamašan máŋga almmolaš čiŋahanbarggu. Dál orru son Lillehammeris gos son lea ovdánahttimin ođđa dáiddaprošeavttaid dan botta go galgá orrut jagi Jacob Weidemann dáiddárvisttis.
