Hábmet hámi

Hábmet hámi-čájáhusas deaivvadit dáiddárat, geain lea nana oktavuohta hámiin ja materiálain, vuoiŋŋalaš ja áiccolaš máhtuin. Čájáhussii leat sihke bovden muhtun dáiddáriid oassálastit ođđasat dáiddabargguideasetguin, ja leat maid muhtun dehálaš ja láidesteaddji dáiddabarggut RiddoDuottarMuseaid dáiddačoakkáldagas (RDM). Nu dát čájáhus addá ođđa ipmárdusa sámi dáidaga ovdanbuktinvuogi, árbevieruid ja ovdáneami hárrái.

Čájáhusas leat dáiddárat Silje Figenschou Thoresen, Geir Tore Holm, Rose- Marie Huuva, Randi Marainen, Elly Mathilde Novvale Johnsen, Ann-Elise Pettersen Hyndøy, Raisa Porsanger, Alf Salo, Morten Torgersrud ja Kristin Tårnesvik.

Hábmet hámi – čájáhusas buktojit ovdan dáidagat, main lea guovddážis ávnnaslašvuohta, hápmi ja praktihkalaš dáiddut, seammás go dat maid fuopmášuhttet eahpemáilmmálašvuođa ja vuoiŋŋalašvuođa, dahje daid eahpeávnnaslaš árvvuid. Dáidagat sáhttet heivet oktii sámi dahje eará davviálbmogiid eallinvugiin, dáidaga ovdanbuktinvugiin ja máilmmioainnuin.

Dáidagiin eai nuge čájehuvvo identitehta- ja reálapolitihkalaš fáttát, dat baicce válljejit eará luotta go oarjemáilmmi njunušinstitušuvnnat ja daid vuostá rahčat. Dát dáidda baicce luvve fámu muhtun lágan politihkalaš áiccolašvuohtan, mii dákko guorahallá dihto vuostálastima. Hábmet hámi čájeha dáidagiid mat leat eanet go maid dat muitalit, ja mat jorret eanet áiccuid ja duohta fenomenaid guvlui, dan sajes go vásáhusdieđuid guvlui. Hábmet hámi veadjá čalmmustahttit hámi etihka sámi (ja árktalaš davveguovlluid) modernismmas.

Oktiibuot 10 dáiddára oassálastet iešguđet hámat dáidagiiguin. Hábmet hámi -vuolggasadjin lea Kristin Tårnesvika installašuvdna Feltarbeid (Gieddebargu), mas leat báhpárii sárgojuvvon eaŋkilsárgát, oktiibuot 20 peannatevnnega, mat leat oktii biddjojuvvon stuorra matriisan. Eaŋkil sárggis máŋgejuvvo, geardduhemiin šaddet hámit, ja go hámit ovttastuvvet hámiiguin, de riegádit ođđa máŋggadáfot hámit.

Hábmet hámi sisdoallá maiddái Silje Figenshou-Thoresena Varanger-funnene (Várjjat- gávdnosat) mas sárggis ja sárgu giehta hástaluvvo ja geahččaluvvo, muhto mas maiddái leat arkeologalaš sárgojumit vuođđun, mat eai nuge geardduhuvvo dahje áddestallojuvvo muhto baicce oalát rievdaduvvojit dahje biđgejuvvojit.

Morten Torgersruda čavges, várrugas govvaráiddus leat arkitektonalaš hámit mat registrerejit ovdanbuvttekeahttá, ja bajidit gealdagasa gova báikkálaš ja eahpebáikkálaš gullevašvuođa gaskka.

Raisa Porsangera instállašuvnnas Hexaëmeron/Muohtačalmmit leat earret eará “balvvat” mat leat báidnojuvvon bohccoduoljjebihtážat ja seaidnái málejuvvon čalbmái čuohci čuvgesrukses govva. Su dáidagis lea dárkilit duddjojuvvon hábmi ja optihkalaš geasuheapmi.

Muhtun oassi daiddabargguin leat daid bovdejuvvon dáiddáriid dáidagat, luoikkahuvvon Sámi Dáiddamagasiinnas; Geir Tore Holm, Rose-Marie Huuva, Elly Mathilde Novvale Johnsen, Randi Marainen ja Alf Salo.

Čájáhusa leaba kurateren Hilde Methi ja Jan-Erik Lundström.

Mii giitit RiddoDuottarMuseaid dáiddaluoikama ovddas.
Giitit maid Videokunstarkivet ja Martin Johan Bengtssona.

Kristin Tårnesvikii lea geigejuvvon Statens utstillingsstipen (Stáhta čájáhusstipeanda).