Solveig Labba ja Anna-Brith Arntsen
Anna-Brith Arntsen «Jienaid Sámis» sisdoallá intiima portreahtaid njuohtamiid ja bácciid, fámolaš sámi persovnnain ja identiteahtain miehtá Sámi; dáiddáriin, politihkkariin, musihkkariin ja aktivisttain. Su njuohtamiin leat earret eará Ella Marie Hætta Isaksen, Silje Karine Muotka, Aili Keskitalo ja Joar Nango. Báccit leat ráhkaduvvon geađggis, resiinnas dahje gipssas ja earret eará Hans Ragnar Mathisenis lea ráhkaduvvon bázzi.
Čájáhusa guovddážis lea historjjálaš njuohtan; monumentála joavkoportreahtta sturrodagas 1,8 m x 2,1 m, mas leat gávcci nuorra Fovse-aktivistta Natur og Ungdom -searvvis ja Romssa sámi nuorat – earret eará Elle Nystad. Portreahta ráhkadeapmi ádjánii jagi, ja vuođđun leat máŋggat deaivvadeamit ja ságastallamat aktivisttaiguin.
Buot dáidagiid vuođđun leat deaivvadeamit ealli modeallaiguin su bájis dahje mátkkiin.
Anna-Brith Arntsen njuohtá ja ráhkada bácciid klassihkalaš figurašuvnna vuođul. Sus lea nana dáiddaoahppu The Florence Academy of Artas, Firenzes, ja lea bargan Odd Nerdruma bagadallamiin. Fágalaš duogáš addá sutnje vejolašvuođa vuodjut olbmo váibmosii, mannat čiekŋalabbui ja geahččalit fáhtet miela diliid, ja daid molsašumiid ja mo dat bohtet oidnosii olbmos.
Arntsen lea maŋimuš jagiid searvan stuorra čájáhusaide sis- ja olgoriikkas, ja lea doaimmahan dáidagiid almmolaš ja priváhta diŋgojeddjiide. Son maid doallá iežas dáiddabájis priváhta dáiddaskuvlla, mas áŋgirit gaskkusta ohppiide klassihkalaš figuratiiva árbevieru.
Solveig Labba Duojár, ovdaskuvlaoahpaheaddji, duodjeoahpaheaddji, eadni, eamit, siessá, goaski, muoŧŧá, mannji, boazodoalli.
Riegádan ja bajásšaddan Badje-Sohpparis, gos lean leamaš duodjebirrasis mánnavuođa rájes. Lean bajásšaddan boazodoallobearrašis, gos mii duddjot buot maid bearaš dárbbaša ja vuovdimii.
Lean oahppan ollu duodjeteknihkaid ruovttus váhnemiinnán, ee. sisttiid ráhkadit ja goarrut sisttis, guolgadujiid duddjot, njiškut (njuikkuhit), goarrut gávttiid ja ráhkadit buot mii gávttiide gullá, goarrut nuvttohiid ja čázehiid. Lean maid ovddidan iežan duodjemáhtu Sámi oahpahusguovddáža oahpuin Johkamohkis, gos lean váldán oahpu dipma- ja garraduojis, ja Sámi allaskuvllas, Guovdageainnus. Lean maid váldán oahpu ollu oanehis kurssain iešguđet duodjeteknihkain.
Dán áigge barggan iežan duodjefitnodagain, mas goarun erenoamážit árbevirolaš ja iežan hábmen gárvvuid ja buot mii daidda gullá. Doalan duodjekurssaid, duodjeleairraid, logaldagaid, barggan muitalanárbevieruin ja gaskkustan duodjeterminologiija mánáide, nuoraide ja rávesolbmuide.
Lean ovttas Gunvor Guttormiin čállán girjji Ávdnasis duodjin, mas leat dipma duoji tearpmat davvisámegillii.
Liikon hástalusaide, dego mo árbevirolaš dávviriid sáhttá heivehit ođđa buvttan. Lean váldán háhttamodistta kurssa, mas geahččalin ođđa vugiiguin hábmet gahpiriid. Lean erenoamážit studeren sámi gahpiriid hámi, ávnnasválljemiid, geavahusa, ja makkárat dat leat dán áigge ja historjjálaččat. Lean árbevirolaš gahpiriid vuođul hábmen gahpiriid iežan dulkojumiid vuođul ja teknihkaiguin, maid modisttat geavahit, ja mat leat earáláganat go maid árbevirolaš gahpergoarrut geavahit. Modista láktada ávdnasa lievllain ja nahkeha dan muorrahámi ala. Go ávnnas lea goikan, de čiŋahišgoahtá háhta. Čájáhusas leat muhtun háhtat, maid lean ráhkadan modisttaid bargovugiiguin.
