Silje Figenschou Thoresen

Čájeheaddji: Silje Figenschou Thoresen.

Silje Figenschou Thoresen lea Girkonjárggas eret ja su duogáš sámi kultuvrras gos iešbirgejupmi lea ideála ja gos lea oahppan árvvus adnit hutkkálaš lahkanaddama ja atnimis gáržžes valljodagaid ja čielga «gal mun ieš birgen » guottu čovdosiin ja ráhkadusain, duohtandahkkojuvvo go leat návccat ja máhttu váldit adnui gávdni ávdnasiid, ieš-ráhkaduvvon fuomášumiid ja vásáhusaid.

 

Silje Figenschou Thoresen geavaha gávdnon dávviriid hukset installašuvnnaid iešguđetlágan ávdnasiin nugo mat muoras, báhpiris, plastihkas. Muhtun objeavttat leat vižžojuvvon luonddus, muhto dávjjibut orrot daid viežžan badjebázaávdnasiin, bázahusain huksenbáikkiin dahje oasit iešguđet ávdnasiin; bealli europálla, fiellobihtás, báddemohkki dahje earálágan báddehámit, isopora ja sullasaš ávdnasat. Ávdnasiid árabut geavaheapmi sáhttá fuomášuvvot máŋggaid objeavttain, ja čáhkke saji iešguđetlágan historjjáide olmmošlaš doaimmas. Ávdnasis ja oktiibidjamis lea čielggatkeahtes doaibma. Boasttooinnolaš smávva ja mearkkašmeahttun árvvohis objeavttat mat dihto dilis ollašuhttet dárbbu.

Dálkkádagas mas jahkásaš gaskamearálaš temperatuvra lea 0 ° C, ja go leat guhkes gaska huksenfitnodahkii dahje viessogálvogávpái, de ferte váldit adnui daid ávdnasiid mat leat gávdnamis ja hutkat ja ovdánahttit ođđa jurdagiid ja geavahusguovlluid vai gávdnat ođđa ja eanet progressiivva vugiid movt joksat daid seamma čovdosiid.

Mii oahpásmuvvat iešguđetlágan vuđolaš bargovugiid dego DiY-vugis mii váikkuha árgabeaivválaš eallima, ieš ráhkaduvvon čovdosat mat loktejit ovdan árvvu nanaguoddevaš ja dávjá vajálduvvon oassi sámi hábmen- ja huksenárbevierus Buckminster Fuller (1895-1983) lei Amerihkká arkiteakta, professor, hutki ja girječálli. Buckminster Fuller ovddidii prinsihpa man gohčodii “ephemeralization”, mii mearkkaša čađahit eanet unnibun “.

Doapparávdnasiid sáhttá ođahiid nu ahte šaddet eanet ávkkálaš buktagiin, mii lasiha olles proseassa beaktilvuođa. Dássádaga gaskal politihkalaš, sosiála ja persovnnalaš beali bohtet čielgasit ovdan Silje Figenschaou bargguin, ja čájáhusa birra daddjo ahte dat lea Fullera prinsihpaid mielde ja su jurdda ahte dáiddár leat hutkás ođasteaddji. Barggut dávjá váldet adnui galleriijalanja, doppe gos revrret ja eará rusttegat leat ovddas ja muosehuhttet dávviriid mat čájehuvvojit, muhto dás dat leat oassin dihtobáikkálaš rusttegiid ja viiddidit perspektiivva; arkitektuvra ja báikki geavaheapmi ja doaibma lea oassin. Ávdnasiid praktihkalaš ipmárdus sirdojuvvo estetihkkii. Buot dát objeavttat ja ovttastahttin dagaha lunddolaš dássádaga elemeanttaid gaskkas, čavga geometriija seammás go hámis leat stoahkkái veallut ja ceakkolinjjáin mat dihtomielain leat hábmejuvvon, jođihuvvon alla ipmárdusain, láktojuvvon harmoniijain ja ritmmain mii šaddá dáiddabargun. Ain biddjojuvvo deaddu ávnnasrávnnjiide servodagas, danin go golahusahtanuššan ja «atnin ja bálkes» jurddašeapmi mielddisbuktá sávakeahtes doapparváttisvuođaid ja goarida energiija ja ávnnas- valljodagaid. Oktavuohta gaskal ekologiija ja dáidaga šaddá eanet áigeguovdil, juste nu movt servodagas muđui ge.