Hanne Grete Einarsen – Rohtte vuoiŋŋanasa gitta ilbmái / Trekk pusten opp i det blå

Hanne Grete Einarsen: Rohtte vuoiŋŋanasa gitta ilbmái

Sámi Dáiddaguovddáš / Samisk Senter for Samtidskunst
22.04 – 28.05.2017
Čájáhusas Rohtte vuoiŋŋanasa gitta ilbmái / Trekk pusten opp i det blå Hanne Grete Einarsen váldá gehččiid geasuheaddji ja ereliiggán mátkái, mas muosáhit persovnnalaš vásáhusaid – buohcuvuođa, gillámušaid, vuostegieđageavvamiid, fysihkalaš ja eksistentiála kriissaid, mat leat lávgalagaid intensiiva dáiddalaš ráhkademiin ja nana luovvalasvuođain. Hanne Grete Einarsena viiddis sierračájáhusas lea valjis girjáivuohta, eallinfápmu, bávččas ja ealasvuohta. Dáidda muitala, ja dáidda riedjá. Ja vuoigŋá.

Rohtte vuoiŋŋanasa gitta ilbmái lea Hanne Grete Einarsena viiddis sierračájáhus Sámi Dáiddaguovddážis. Das leat lagabui čuođi dáidaga, mat bávččagahttet ja dahket buori. Dáidda vuostálastá, čuorvu, riedjá, gillju, biehku, bávččagahttá. Dat muitala ja loaiddasta, čilge ja čájeha. Ja vuoigŋá. Vuolggasadjin lea kritihkalaš áigodat dáiddára eallimis, goas – nu mo dáiddár ieš lea dadjan – “borasdiagnosa ja čielgeađaváddu bággejedje mu árvvoštallat ođđasit olles iežan leahkima”. Čájáhusas leat máŋga viiddis dáiddaráiddu ja installašuvnna, maid fáttát guoskkahit nubbi nubbái. Eanaš dáiddabargguin leat dávjá geavahuvvon máŋga teknihka dahje media. Iešportreahtta-ráiddu vuolggasadjin lea olbmo siluehtta, mii lea ovtta láhkai sárggastuvvon dihto báberformáhtii, masa leat govastagat, govat, minstarat ja teavsttat njuhttojuvvon, sárgojuvvon, deaddiluvvon dahje šabloŋŋain lasihuvvon. Solljut-dáidagis geavahuvvojit kabelrumbbut ođđasit ja hábmejuvvojit golmma leaikkastahkes, metaforalaš jiehtanassoljun, maid lávggastahkan leat málejuvvon datnefáhtat populára- ja mátkemuitokultuvrra arkiivvain. Gávdnon dahje háhkkojuvvon biergasiidda addojuvvojit ođđa mearkkašumit ja assosiašuvnnat, ja maiddái Hanne Grete Einarsena stohpu lea mielde. Dat leat leamaš mielde jo muhtin áigge, maiddái ovddit prošeavttain ja čájáhusain. Dat leat dávjá mielde miniatuvran dahje makrohámis, vehá loddevuovdda láhkai, ja leat dávjá man nu dáfus váilevaččat dahje gárvekeahttá. Dat soitet leat vehá vinjagan dahje jorgut, mávssolaš bealli váilu, vehá láhppon, muhto dattetge geasuhit ja leat vuohkkasat. Giehtafámuin muoras ráhkaduvvon ja málejuvvon, muitalit sierralágan eallinmuitalusaid.

Rohtte vuoiŋŋanasa gitta ilbmái sisdoallá eanaš ođđa dáidagiid, ja lea erenoamáš dan dáfus, ahte dat ovdanbuktá Hanne Grete Einarsena dáidaga viidábut go oktage čájáhus dássážii. Girjás dáiddakavalkáda bidjá geahčči geassit vuoiŋŋanasa, ja dat sihke čuovvula ja viiddida dáiddára temáhtalaš ja estehtalaš ovdanbuktinvugiid. Stohpu, ja ruoktu leat guovddážis ja luondu, lottit, ja bohccot birastahttet mieđušteddjiid ja lihtolaččaid. Seammás vásihit rupmaša muitalusa, varrajođu, váimmu, orgána, dovdosuonaid. Ja bákčasa; rupmaša konkrehta bákčasiid ja eallinbákčasiid. Gákkesmuorat / Vevstol -installašuvnnas ealáskahttojit áhku boares gákkesmuorat. Čuožžamat leabbájit dovdosuonaid láhkai láhttis, gos dat deaivvadit dahje ožžot veahki, bohccočorvviin. Einarsen dovddut ožžot hámi ja šaddet rumašin, vásáhusat šaddet ávnnasin ja fysalaš luoddan. Nu čájáhusa bajilčálage čujuha dikšára gohččumii suonjardálkkodeamis – divššohas ferte doallat vuoiŋŋanasa vai dan láhkai suddje orgánaid suotnjariin, mat eai oainne erohusa buriid ja bahás seallain. Dát lea vuostálastima dáidda, dáidda vuostálastá ja dáidda váldá vuostá eallima.
Hanne Grete Einarsen lea riegádan 1966:s Skiervvás, Davvi-Romssas. 2005:s son fárrii Muorralii, Oarje-Finnmárkui, gos dál orru ja bargá. Son lea váldán oahpu Gávvalvági dáiddaskuvllas, Vestlándda dáiddaakademiijas ja Bergena allaskuvllas.